Eestikeelse Hariduse Seltsi õpetajate päeva loeng

ehs-masterSündmusedKirjuta kommentaar

Pole saladus, et hariduse edastamisel on kontaktisikuks õpetaja. See on põhjus, miks 5. oktoobril suundub kogu tähelepanu just neile. s 2009. aasta oktoobris korraldas Eestikeelse Hariduse Selts õpetajate päeva auks loengu, mis oli seltsi poolt korraldatud see kõige esimene õpetajate päeva tähistamine.

Toimumiskohaks oli valitud Eesti Vabariigi Suursaatkond Soomes, kellele seltsi juhatus abi eest äärmiselt tänulik on. Sujuvalt üksteisega tutvudes täitus saatkonna saal enam kui 50 õpetajaga ning möödaminnes Eduard Wiiralti kunstinäitust kiigates võiski seminar alata. Õpetajate päeva tunnustamine Avasõnad lausus EV suursaadik Merle Pajula, kes ka ise on õpetajate perest pärit ja nende igapäevasest tööst teadlik. Seda enam oli tal hea meel oma avakõnes esile tõsta publiku seas istet võtnud aasta õpetaja 2009 tiitli pälvinud õpetaja – Anne Ribelus, Latokartano põhikoolis eesti-soome kakskeelsete klasside õpetaja ja EHSi juhatuse esinaine. Võime eestlastena välismaal elades olla uhked, et aasta õpetaja tiitlit kannab üks meist, kellele eesti keeles õpetamine on tähtis kasvõi Eestist väljaspool ja pole sugugi vähem tähtis, et seda on nii suurel skaalal ka tunnustatud. Et EHSi eesmärkide hulka kuulub muuhulgas eestikeelse haridustegevuse toetamine Soomes, oli eelkõige juhatusel hea meel näha rohket osavõttu õpetajate päeva loengul. PISA TULEMUSED – Loengupidajaks oli EV Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõunik Maie Kitsing ning teemaks PISA (rahvusvaheliste haridusalaste uuringute tutvustus) tulemused Eestis. Kogu projekt on ellu kutsutud OECD poolt (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ja võrdleb eri riikide rahvastiku üldist haridustaset. Hinnatakse 15-aastaste noorte teadmiste kasutamise oskusi kolmes erinevas kategoorias: funktsionaalne lugemine (tekstist arusaamine, selle tõlgendus ja mõistmine), loodusteaduslik kirjaoskus ja matemaatiline kirjaoskus. PISA ülesanded on jagatud kuue taseme kaupa, millest teise taseme läbimine loetakse tänapäeval hakkama saamiseks vajalikuks. Kõige paremad tulemused ilmnesid Eestis eliitkoolide õpilastel, kus 92,6% õpilastest saavutasid 4. või 5. taseme. Parimas põhikoolis saavutasid 4. või 5. taseme 51,3% õpilastest. Loodusteaduses avastati, et hästi läheb nendel noortel, kellele ka väljaspool ainetunde korraldatakse ekskursioone ja mida rohkem, seda parem. Väga suur oli tulemuste erinevus õppekeeliti. Vene poiste tase Eesti koolis oli Mehhiko tasemel ehk väga halb, põhiarusaamine oli halb, kuigi tingimused koolides olid samad. Vene lapsed olid igal tasemel nõrgemad, kuid ka teistes riikides ilmnes sama nähtus, et muukeelsed lapsed osutusid nõrgemateks. Milles probleem? PISA uurib ka sotsiaalset tausta ja kokkuvõttes kui laps on võimekas, õpib ta hästi ükskõik, millises koolis, küsimus on õpetamismeetodites. Eestis on probleemiks see, et vene koolide õpetajad käivad täienduskoolitustel Venemaal, mis ei ole kõige parem variant. Miks just poisid on haridustasemelt nõrgemad? PISA tulemuste osas võetakse arvesse, et teadmised ja oskused ei eristu. Eestis eristatakse tihti üksteisest poisid ja tüdrukud. Esile kerkib küsimus: ”Mida koolis hinnatakse, kas teadmisi ja oskusi või käitumist?” Siinkohal on tihti viga õpetaja subjektiivses suhtumises. Tihti suhtuvad õpetajad Eestis poistesse negatiivsemalt. Kuidas Eesti noored võrdluses teiste riikidega paigutuvad? Kokkuvõte moodustub keskmiste tulemuste alusel, kus 47 riigi osalusel ilmnes, et Eesti noortel on üldkokkuvõttes haridustase väga hea. Hoolimata üldkokkuvõttest, ilmnes aga suur mure seoses sellega, et eesti noored ei oska oma teadmiste kasutamise juures kasutada loovust. Teatakse küll fakte ja osatakse pähe õpitut, kuid loovusega jäädakse hätta. Siinkohal tuletas loengupidaja meelde nõukogudeaegset kunstiõpetuse tundi, kus kõrgeima hinde said need, kes õpetaja ette näidatud punase alpikanni maalisid punaste õitega, kõik muud maalitud variandid jäid aga õpilase päevikusse madalamate numbritega jäädvustatuks. Niisiis on Eestis õpetajate, ametkondade jne tulevikuülesanne loovuse ja loogika arendamine. Emakeele õpetamine ei ole enam ainult emakeele õpetaja ülesanne, vaid ka aineõpetajate püha kohus. Lõpetuseks Loengu kuulajad said endale kindlasti nii mõndagi kõrva taha panemiseks ja mõtteid oma igapäevasele tööle kõrvaltvaatajana taas veel kord pilk peale visata. Paljud leidsid kindlasti ka võrdlusmomendi, mida eri riikides õpetamine kaasa on toonud ja said seda hiljem omavahel suukõrvase ääres ka vabalt arutada. Loodetavasti sai EHS aluse panna ühele toredale õpetajate päevale, mille korraldamist unistab traditsiooniks luua. Suured tänud esinejale, osavõtjatele ja korraldamise abistajatele, palju õnne Anne Ribelusele aasta õpetaja tiitli puhul ja kohtumisteni järgnevatel EHSi üritustel.

Tekst: Karin Mickelsson
EHSi sekretär

Lisa kommentaar